-
12 months ago
Täna tegi A mulle “the journey”. Ma valmistusin ette selleks, et ma nutma puhken, olen alati hellahingeline olnud, kuid ma arvasin, et minu probleemiks on üks sõber, mitte kaks sõbrannat. Kõik teavad, kuidas elu läheb, inimesed kasvavad lahku. See ei tähenda muidugi, et nende vaheline sõprus ja armastus oli fake. Kui tüli põhjusel lõpetatakse sõprus, siis see on puhas lollus! Kas pikk omavaheline sõprus ei kaalu üles arusaamatusi? H ja J pole üksteisega üle aasta rääkinud. Me olime neljakesi (mina, R, J ja H) parimad sõbrannad kuni H ja J otsustasid kõik ära rikkuda. Our friendship was ruined. Tol ajal ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu, sest minu jaoks olid nad kõik alati olemas ja siiani on, kuid… See on väsitav laveerida ühe ja teise vahet. Ma pean alatasa valima, kellega ma oma nädalavahetuse koos veedan, kellega peole minna. Ma pean kõikidega erinevalt käituma! Mul on sellest kõrini! A aitas mul täna aru saada sellest, et ma peaksin rohkem endale mõtlema, mitte sellele, mis oleks H- ja J-le parem. Neil on jah raske, aga mul on enda elu ka ja ma ei taha enam kannatada. Ma ei taha enda probleemidele lisaks nende omavahelisi. Lisaks ei saa me üksteise probleeme koos arutada, mis teeb asja veel keerulisemaks. J- ja H-l on tihti probleeme, ma tean, et see pole nende süü, aga nad ei mõtle, sellele, et kui mina olen nende ainus usaldsisik, siis minu jaoks on seda liiga palju, just too much! Ning ma lihtsalt ei jaksa enam. Ma tahan kõik ausalt välja öelda ja mitte nii palju mõelda teiste tunnete peale, ma tahan rohkem isekas olla. Ma tahan, et oleks keegi, kes mõistaks minu olukorda ja kes päästaks mind siit. A ütles, et kui ma probleeme lahendan ja läbimõtlen, siis ma ei oleks selles olukorras, vaid mõtleks selle tunde seisukohast - as a bystander. Nüüd ma tean, miks L, mulle nii palju tähendas. Ta ühendas minu jaoks J ja H üheks inimeseks, aga uues isikus ja just siis, kui H ja J lõpetasid suhtlemise ja kui ma L-i kaotasin, oleksin ma nagu 4 inimest korraga kaotanud. Ma pean lihtsalt edasi liikuma. Ma andestan L-, H- ja J-le, et nad nii isekad on olnud. Ja mis kõige tähtsam, ma andestan endale, et ma olen liiga nõrk olnud, et ma olen kaasa tundnud teistele siis, kui kõige rohkem vajasin seda mina ja ma ei öelnud seda kellelegi-ma ei pööranud endale ja enda tunnetele tähelepanu. See periood saab minu elust läbi, kus ma olen kurb… see on liiga pikalt kestnud ja ma tahan tagasi elurõõmsust pakatavad ennast ja ma tean, et ma olen juba teel .
Notes
